Rakendused navigatsioonis

Autor Astra Kallasmaa | Avaldatud: 25. aprill 2013

Ise­seis­vuse taas­ta­nud Ees­tis vaja­sid hädasti uuen­da­mist mere­sõi­du­ohu­tust taga­vad navi­gat­sioo­ni­süs­tee­mid. Kahe­kümne aas­taga on Vee­teede Amet üles ehi­ta­nud kee­ruka võr­gu­põ­hise süs­teemi tule­tor­ni­dest ja poi­tu­le­dest, mis tagab vaja­li­kul tase­mel olu­kor­ra­tead­lik­kuse nii mere­sõit­jale kui ka käi­du­kor­ral­dajale. Nii saab näi­teks õigel ajal “koju” tagasi tuua jää sur­vel ära trii­vi­nud poi või asen­dada tüh­je­neva pata­rei. Vaata saa­det ja lisa­ma­ter­jale: Raken­dused navi­gat­sioo­nis

Postitatud rubriiki Saade | Kommenteerimine suletud

Sulev Kõks

Autor Astra Kallasmaa | Avaldatud: 18. aprill 2013

Tartu Üli­kooli füsio­loo­gi­lise genoo­mika pro­fes­sor Sulev Kõks uurib wolf­ra­miini geeni, mis vigasena põh­jus­tab psüühi­ka­häi­reid ja dia­beeti. Hin­nan­gu­li­selt võib sel­les gee­nis defekte olla kuni 25% ela­nik­kon­nast. Uuri­mis­töö ees­mär­giks on jõuda uue põlv­konna ravi­mite ja ravi­mee­to­di­teni. Kõks ei tea veel, mil­liste medi­ka­men­ti­dega kõne­alu­seid hai­gusi tule­vi­kus ravima haka­takse, kuid teada on, mil­lis­tele prot­ses­si­dele rakus ja mil­li­sele bio­kee­mi­li­sele rajale see ravim mõjuma peaks. Lisaks uurime, mis on saa­nud Tartu tead­laste ideest are­tada insu­liini lüp­sev lehm ja kui­das ede­neb kloo­ni­mine. Vaata saa­det ja lisa­ma­ter­jale: Sulev Kõks

Postitatud rubriiki Saade | Kommenteerimine suletud

Ökoloogiline puidutöötlemistehnoloogia

Autor Astra Kallasmaa | Avaldatud: 11. aprill 2013

Juba kaks aas­tat too­dab Bole tehas Pal­dis­kis Ees­tis ja kogu maa­il­mas uni­kaal­set põran­dat, mis pan­nakse kokku uudse väli­muse ning loo­dus­liku ser­va­joo­nega põran­da­lau­da­dest. Kuid idee toot­mis­eni jõud­miseks, kulus hulk aega: kõi­ge­pealt töö­ta­sid Tal­linna teh­ni­ka­üli­kooli küber­nee­tika­ins­tituudi tead­la­sed välja sobi­liku teh­no­loo­gia, see­jä­rel aren­dati koos Soome meh­h­atroo­nika­in­se­ne­ri­dega öko­loo­gi­li­selt sääst­lik toot­mis­viis ja lõi­ka­mis­sead­med. Kuna huvi loo­dus­like mater­ja­lide vastu on maa­il­mas suur, siis val­mis­ta­takse sar­na­selt ka pin­na­kat­teid ja lii­gu­takse mööb­li­toot­mise suu­nas.
Vaata saa­det ja lisa­ma­ter­jale: Öko­loo­gi­line pui­du­tööt­le­mis­teh­no­loo­gia

Postitatud rubriiki Saade | Kommenteerimine suletud

Bioindikaatorid

Autor Astra Kallasmaa | Avaldatud: 4. aprill 2013

Mesi­laste mas­si­line huk­ku­mine on üle­maa­ilmne mure ja ühte kind­lat põh­just sellele ilm­selt pole. Eesti tead­la­sed on asu­nud tões­tama, et üks, mis vaiel­da­ma­tult kurja teeb, on liigne agro­kee­mia. Eesti Maa­üli­kooli tead­laste hin­nan­gul luba­vad täna­sed euro­nor­mid kasu­tada meie põldu­del pes­tit­siide kor­da­des roh­kem, kui seda tehti nõu­ko­gude ajal. Vaata saa­det ja lisa­ma­ter­jale: Bioin­di­kaa­to­rid

Postitatud rubriiki Saade | Kommenteerimine suletud

IT rakendused

Autor Astra Kallasmaa | Avaldatud: 28. märts 2013

Eesti on IT-riik. Meie iga­päe­va­elu ja töö ilma arvu­tita on mõel­da­matu. Arvu­ti­tele loo­dud lahen­dusi ja raken­dusi tuleb Ees­tis iga päe­vaga jär­jest juurde. Ena­mik IT-fir­ma­dest toi­me­ta­vad kodu­maal, aga kolm, kel­lest saa­tes rää­gime, on jõud­nud oma esin­dus­tega ka maa­ilma suur­lin­na­desse New Yorki ja Bos­to­nisse, ning nende loo­dud raken­dusi kasu­ta­vad pal­jud nime­kad fir­mad.
Vaata saa­det ja lisa­ma­ter­jale: IT raken­dused

Postitatud rubriiki Saade | Kommenteerimine suletud

Kliimamuutuste mõju taimedele

Autor Astra Kallasmaa | Avaldatud: 21. märts 2013

Eesti Maa­üli­kooli tai­me­fü­sio­loo­gia pro­fes­sor Ülo Nii­ne­mets uurib tai­mede stres­si­hor­moone ja on veen­du­nud, et kui tai­mede koha­ne­mis­võime lisada klii­ma­mu­de­li­tesse, muu­tuk­sid need täna kasu­ta­ta­va­test olu­li­selt täp­se­maks. Küm­me­kond aas­tat tagasi väi­tis aja­kiri Nature, et täna­seks päe­vaks on Ama­zo­nase vih­ma­metsade ase­mele tek­ki­mas kõr­bed. Nii­ne­metsa sõnul on see vaid üheks näi­teks klii­ma­mu­de­li­test, kus biosfääriga veel pii­sa­valt ei arves­tata. Vaata saa­det ja lisa­ma­ter­jale: Klii­ma­muu­tuste mõju tai­me­dele

Postitatud rubriiki Saade | Kommenteerimine suletud

Tehnoloogiad kohtuekspertiisis

Autor Astra Kallasmaa | Avaldatud: 14. märts 2013

Kuri­te­gude kii­re­maks avas­ta­miseks töö­ta­takse välja jär­jest uusi kee­ru­lisi teh­no­loo­giaid, mil­lega suu­de­takse tõen­dada ka väga ras­keid juh­tu­meid. Eesti Koh­tu­eks­per­tiisi Ins­tituu­dis tegel­dakse bio­loo­gi­lise põlv­ne­mise ja isiku tuvas­ta­mi­sega DNA alu­sel, võlt­si­tud doku­men­tide ning vale­raha avas­ta­mi­sega, sõr­me­jäl­gede, sünd­mus­ko­halt lei­tud kee­mi­liste ainete ana­lüü­siga jne. Uuri­megi, mis­su­gu­sed on Ees­tis kasu­ta­ta­vad teh­no­loo­giad ja kui­võrd need kri­mi­naliste ning koh­tuid aita­vad. Vaata saa­det ja lisa­ma­ter­jale: Teh­no­loo­giad koh­tu­eks­per­tii­sis

Postitatud rubriiki Saade | Kommenteerimine suletud

Uue aja kaardid

Autor Astra Kallasmaa | Avaldatud: 7. märts 2013

Täna­päe­va­sed kaar­did ei kujuta endast enam ting­mär­kide rägas­tikku pabe­ril. Nad on “elus”: me näeme neil ini­mesi lii­ku­mas, kõike toi­mu­vat reaala­jas. Kaar­did hoia­ta­vad meid takis­tuste eest maan­teel ning näi­ta­vad armu­tult kätte, kes PRIA toe­tust saa­nud talu­mees­test on tege­li­kult hei­namaad puh­taks niit­nud ja kes mitte. Mida kuju­tab endast uue aja kaart, kui­das neid tehakse ja kui palju see meie järel nuhib? Vaata saa­det ja lisa­ma­ter­jale: Uue aja kaar­did

Postitatud rubriiki Saade | Kommenteerimine suletud

Apollo juhtimissüsteemide insener Ain Laats

Autor Astra Kallasmaa | Avaldatud: 28. veebruar 2013

Ain Laats lah­kus Ees­tist juba lap­sena. Amee­ri­kas õppis ta inse­ne­riks ja töö­tas 60. aas­ta­tel Bos­to­nis Mas­sac­husettsi Teh­nika­ins­tituudi juu­res asu­nud Char­les Stark Dra­peri Inst­ru­men­tat­siooni labo­ris, kus tegeldi Apollo kos­mo­se­prog­rammi raket­tide juh­ti­mis­süs­teemide loo­mi­sega. Laats oli tegev ka „Hous­ton we have a prob­lem“ Apollo-13 int­si­dendi lahen­da­misel ja osa­les kos­mo­se­laeva Maale taga­si­too­mises. Kui Dra­peri labor MIT-ist eral­dus ja muu­tus ise­seis­vaks uuri­mis­ins­tituu­diks, hak­kas Laats tege­lema tuu­ma­ra­ket­tide juh­ti­mis­süs­teemi­dega.
Vaata saa­det ja lisa­ma­ter­jale: Apollo juh­ti­mis­süs­teemide inse­ner Ain Laats

Postitatud rubriiki Saade | Kommenteerimine suletud

Vähk

Autor Astra Kallasmaa | Avaldatud: 21. veebruar 2013

Aas­tas hai­ges­tub Ees­tis vähki veidi üle 7000 ini­m­ese. Seda on roh­kem, kui elab ini­mesi Jõge­val või Raplas. Üht­set ime­rohtu vähi vastu ilm­selt leiu­tada ei suu­deta, kuna sisu­li­selt on tege­mist väga pal­jude eri­ne­vate hai­gus­tega. 2005. aas­tal loo­dud Vähi­uu­rin­gute Teh­no­loo­gia Aren­dus­kes­kus koon­das Eesti vähi­uu­ri­jate tipud ja lii­tis meid üle­eu­roo­pa­lisse võr­gus­tikku, et koon­dada res­sursse ning väl­tida topelt­tööd. Toome teieni vaid mõned Eesti vähi­uu­ri­jate pro­jek­tid, mis loo­de­ta­vasti suu­da­vad anda olu­lise panuse võit­luses selle raske hai­gu­sega. Rää­gime päri­li­kust vähist, uutest või­ma­lus­test mela­noo­mi­ra­vis, NK rak­kude kas­va­ta­mi­sest, mis peaks aitama vere­vähki põde­vaid pat­siente, uutest biomar­ke­ri­test ja ravi­mist, mis ei lase vähil endale vere­sooni kas­va­tada. Vaata saa­det ja lisa­ma­ter­jale: Vähk

Postitatud rubriiki Saade | Kommenteerimine suletud

  • Toetajad

    ESF TeaMe Archimedes      Haridus- ja Teadusministeerium